Kanasid hakati Eesti aladel hiljemalt eelviikingiajal (550–800 pKr) kasvatama (Ehrlich, 2016, lk 23). Võib oletada, et eesti maakana ammu Aasiast toodud kanadest võib pärineda (Saaremaa kana. Uurimisreis kanade juure, 1927, lk 3).
Muinasaegsed maakanad olid kõik ühtlaselt väiksekasvulised, tiukrilaadsed. Tänapäeva tiukritest ehk kääbusmaakanadest olid hilismuinasaegsed tiukrid suuremad. Tõenäoliselt sai tiukreid teistest kanadest alles 19. sajandil selgemalt eristama hakata, kui erinevad kanatõud olid tekkinud ning kanade kasvuerinevus aretustöö tulemusena suurenenud oli. (Ehrlich, 2016, lk 29)
Peamised ajaloolised allikad, milles maakanasid mainitakse, pärinevad 20. sajandi algupoolest. Maakanasid nimetati tollal ajakirjanduses ka lihtkanadeks või talukanadeks. Nõukogude ajast kirjalikud allikad senistel andmetel puuduvad.
Kõige põhjalikumalt on maakana kirjeldanud sordiaretaja ja põllumajandusteadlane Julius Aamisepp 1917. aasta „Eesti põllumehe kanakaswatuses“ ning linnukasvatuse eriteadlane Robert Poola 1930. aasta veebruari Karjamajanduses.
Mõlemast allikast selgub, et puhast kultuurtõugudega segamata eesti maakana oli juba teise maailmasõja eelses Eestis üsna vähe leida. Siiski asutati 1920ndate lõpus ja 1930ndatel mitmeid sugulavasid ning korraldati uurimisreise, et maakana edaspidist säilitamist edendada.
Eesti Linnukasvatajate Selts alustas maakana säilitustööga 1925. aastal (Poola, 1930, lk 61).
KASUTATUD ALLIKAD
Aamisepp, J. (1917). Eesti põllumehe kanakaswatus. Viljandi: A. Tõllasepa trükk.
Eesti maakana Tallinna Eesti näitusel. (1916). Tallinna Teataja, 16. august. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19160819.2.49&srpos=6&e=——191-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Maakana%2a————
Eesti Põllumajandusmuuseum, Tartu.
Ehrlich, F. (2016). Kana ja teised linnud muinasaegse Viljandi Lossimägedes. Zooarheoloogiline uurimus. Bakalaureusetöö. Tartu. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51993/16BA-Ehrlich.pdf
Kanakaswatusest Eestis. (1922). Kaja, 7. detsember. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19221207-1.2.16&srpos=1&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-maakanadel————
Maakana uurimine. (1928). Karjamajandus, 6, 235. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:404809/346436/page/41
Maakana uurimine. (1930). Karjamajandus, 1, 39. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:404832/346431/page/41
Muuga, A. (1991). Loomakasvatuse areng Eesti Vabariigis. Tallinn: Valgus.
Poola, R. (1927). Maakana uurimisest Saaremaal. Karjamajandus, 9, 346. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:404799/346456/page/22
Poola, R. (1930). Maakana. Karjamajandus, 2, 62–64. https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/124259
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:404832/346431/page/41
Paglant, R., Priks, E., Talts, H. (1940). Kanakasvatus talus. Tallinn: Põllutöökoda.
Saaremaa kana. Uurimisreis kanade juure. (1927). Postimees, 30. august.
Utno, J. (1927). Munakanad. Naiste Hääl, 10. aprill. https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/32630V.